Veebilehe vaatamiseks proovi teist veebilehitsejat.

Kuidas kodukoha naabruskond sind õnnelikuks teeb

Kuidas kodukoha naabruskond sind õnnelikuks teeb?

Oma kodu lähiümbruses veedavad inimesed suure osa vabast ajast. Möödunud aastal, kui maailm muutus väiksemaks, kogesime perioode, mil naabruskonnast sai peamine koht, kus viibida. Millistes naabruskondades elamise üle on Eesti inimesed kõige õnnelikumad? Mida me ise teha saame, et oma koduümbrusest rohkem rõõmu tunda? Bonava on naabruskonnaga seonduvat õnnetunnet põhjalikult uurinud – jagame mõnda huvitavat tähelepanekut.

Selleks, et ennast oma naabruskonnas hästi ja koduselt tunda, peetakse kõige tähtsamaks turvalisuse tunnet, jalutamise- ja rattasõidu võimalust ning parke ja rohealasid. Kõrgelt väärtustatakse ka autoga ligipääsetavust, poodide lähedust ning piirkonna üldist head atmosfääri. Bonava korraldas naabruskondade uuringu kaheksas Põhja-Euroopas asuvas riigis viimati 2019. aastal. Need aspektid olid olulised vastajatele Eestis ja samuti mujal põhjamaades ning usutavasti eelmise aasta sündmused neid väärtuseid ei kõigutanud.

Eesti inimeste arvates on ülal loetletud omadused nende kodukandil suuresti juba olemas. Üksnes naabruskonna heast atmosfäärist tuntakse puudust. Lisaks on meil arenguruumi seoses majade arhitektuurilise välisilme ning naabritevaheliste suhetega.

Loo naabritega head suhted

Oma tänava või majaelanike tervitamine on Eestis küllaltki levinud, kuid naabritega räägivad pikemalt vaid 60% inimestest. Oma naabreid tahaks paremini tunda viiendik, samas kui ühiseid tegevusi koos nendega võtab ette ainult kümnendik inimestest.

Naabritega suhete arendamine tuleb kasuks mitmes mõttes. Neilt saab paluda abi ja laenata asju. Mõni naaber võib vajada sinu kasutult seisvat mööblitükki ning tuua vastu maitsvat kooki või mõnusat jooki. Hästi läbisaavad naabrid hoolivad ja hoolitsevad oma majaümbruse eest innukamalt.

Elame maailmas, kus inimeste üksildustunne võtab üha ulatuslikumaid mõõtmeid. Naabritevaheline suhtlemine vähendab üksildust ja suurendab ühiskonnas nii füüsilist kui vaimset heaolu. Naabritel võib olla õnnetundele isegi suurem mõju kui lähedastel sõpradel, sest näeme neid igapäevaselt, kinnitab positiivse psühholoogia ekspert Sabina Renck.

Ideid, milliseid ettevõtmisi koos naabritega korraldada, leiad meie varasemast artiklist Bonava blogis Kodugeeniuse portaalis.

Naudi rohelust

Eesti inimeste üldist õnnetunnet mõjutavad kõige enam füüsiline ja vaimne heaolu ning peaaegu samavõrd suurt rolli mängivad selles majanduslik olukord ja naabruskond. Pere, kodu ja sõbrad järgnevad pingereas hiljem – nii selgus Bonava uuringust. 

Mõistagi toetuvad füüsiline ja vaimne heaolu tervislikule elustiilile. Inimeste arvates iseloomustavad tervist toetavat elupiirkonda esmajoones looduse lähedus, vaikne keskkond, veekogu lähedus, jooksurajad ning võimalus käia jõusaalis.

„Kui märkad rohelust ja orgaanilisi vorme, mõjub see su ajule teisiti, kui sirgjoonelised ehitised,“ väidab arhitektuuribüroo juhataja Timothy McCarthy. Samal põhjusel meeldib inimestele elada veekogude läheduses – looduslikud vormid ei pea ju olema ainult rohelised.

Rohelust saad enda ümber juurde luua ka siis, kui kodu lähedal parke pole. Kortermajas võid istutada taimi rõdule või pidada koos naabritega paari peenart. Ühine aiapidamine võimaldab omavahel suhelda, ennast loovalt väljendada ning samuti annab see tunnetuse jagatud väärtustest.

Vaata Bonava blogist täpsemalt, kuidas saab rõduaias toitu kasvatada ja pista juba sel kevadel seemned mulda.

Saa kogukonna liikmeks

Kolm neljandikku inimestest, kes tunnevad end oma naabruskonnas väga hästi ja õnnelikuna, on samas kohas elanud üle viie aasta. Selle üheks põhjuseks võib olla kuuluvustunne. Kuulumine kogukonda, kus sind soojalt vastu võetakse ja respekteeritakse, mõjub emotsionaalsele heaolule väga hästi.

Naabruskonnad, kus inimesed üksteist teavad, on palju turvalisemad kui piirkonnad, milles inimesed jäävad anonüümseks. Kui naabrid üksteist teavad, saavad nad aru, kui midagi on valesti.

Bonava uuringust selgub, et lihtsam on sulanduda sellisesse naabruskonda, milles on hea üldine õhustik, kus naabrid saavad hästi läbi ning kus on levinud keskkonnasäästlik mõtteviis. Näiteks prügisorteerimine ja taaskasutus annavad elustiilile suurema mõtte ja tekitavad tunde, et me mõjutame oma keskkonda positiivsel moel. Tehes seda koos kogukonnaga, on positiivne efekt veelgi suurem.

Kokkuvõtteks sobib veel üks Sabina Rencki mõte: õnnelikkusele panevad aluse tähenduslikud suhted, spontaansed kohtumised ning kogukonda kuulumise tunne.