1870 aastatel Jälgimäe mõisa Glehnide pere maadele jõudnud raudtee ahvatles paljusid suvitajaid avastama uusi väljasõidukohti. Nii jõuti Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Uus suvituskoht osutus tallinlaste seas niivõrd populaarseks, et 1872 a loodi praegune Nõmme rongipeatus, tollase nimega „Peatus seitsmendal verstal“. 1886 a ehitas Nikolai von Glehn endale Mustamäe nõlvale uue kodu – Hohenhaupti lossi, täna tuntud kui Glehni loss.
Mõistes regulaarse raudteeühenduse võimalusi, hakkas von Glehn rongijaama ümbruses suvilate ehitamiseks maid välja rentima. Nõmmel tekkis 2 keskust, mis arenesid teineteisest sõltumatult - üks lossi ümbruses ja teine jaama piirkonnas. Nõmme keskuseks kujunes praeguse raudteejaama ja turuplatsi vaheline maa-ala. Pärast Vabadussõda algas piirkonna kiire kasv ning 1926 a sai Nõmme linnaõigused. Juba kümme aastat hiljem oli Nõmme suuruselt viies Eesti linn, mis aga 1940 a liideti Tallinnaga.
Oma peamise kaubanduskeskuse – turu – sai Nõmme 1908. aastal.
Esialgu paiknes turg Nõmme jaama vastas üle raudtee. Kümmekond aastat hiljem oli turg kolinud praeguse kultuuri- ja kaubanduskeskuse ees olevale platsile. Tänavanimi Turu plats on Nõmme keskväljakule jäänud tänapäevani. Kaupa müüdi tol ajal otse hobuvankrist, puudusid hoiukohad ja varjualused. Paljud kauplejad eelistasid seetõttu Tallinna turge, seepärast valmiski 1930 a turuhoone. Aja jooksul maja väsis ning 2009 aasta mais avati ajale jalgu jäänud ehitise asemel uus turuhoone koos moodsa turualaga, mis on tänini üks nõmmekate lemmikostukohti.
Nõmme on aastakümneid olnud ihaldatud elukoht ja vaba aja veetmise paik oma erilise aura poolest. Mändide alune oaas õhkab turvatunnet ja rahu, kus on mõnus oma pesa luua ning siia jäädagi.