Park kuulus kunagi Mustamäe ja Linnu tee nurgal asunud suvemõisa juurde. Maa eraldati suvemõisa tarvis aastail 17. sajandil, mil Kristiine heinamaa tükeldati 46 osaks ja müüdi linnakodanikele. Pärast Põhjasõda läks suvemõis hilisema Tallinna kuberneri Friedrich von Löweni valdusesse, siit on tulnud ka pargi nimi. 1774. aastal Pärnu maanteelt kunagise suvemõisani rajatud tee on praegu tuntud Linnu teena.
1798. a avati siin lõbustus‑ ja kümblusasutus, kus tegeldi ka ravimisega. Tegutses restoran, kondiitriäri, tantsusaal, oli avatud keeglirada ja lasketiir, mõisas mängiti ka näitemänge.
Pargi põhiline, praeguseni säilinud planeering pärineb arvatavasti 19. saj lõpust ja 20. saj algusest, mil on istutatud enamik pargi keskosa vanu puid. Pargi ristkülikukujulist keskosa ümbritsevad kõigist külgedest tiigid. Alles on kivisild, hobusetall ja jääkelder.
Siin on toodetud äädikat, šokolaadi, tegeldud kalakasvandusega ning peetud puukooli.
Tänapäeval asub pargis 14 vaatluspunktiga õpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. Sissepääsu juures asub skulptor Tauno Kangro restaureeritud lõvikuju, tähendab ju pargi nimi tõlkes „lõvirahu“. 2008 avati pargis keskaegset kindlust meenutav kogu pere mänguväljak. Suviti rõõmustavad siin linnarahvast tasuta kontserdid ja mitmed laadad.