Mugav ligipääs teenustele ja lihtsam elustiil

Linnas elamise suur eelis on kiire ligipääs paljudele teenustele - poed, restoranid, tervishoiuasutused ja meelelahutuskohad on lähedal. Lastele on ligidal koolid ja lasteaiad ning vanematele töökohad, mistõttu igapäevane liikumine on kiirem ega tähenda pikki autosõite. „See väärtus tuleb eriti esile eluetapis, kui lastel on vaja jõuda kooli ja huvialategevustesse, kuhu nad saavad hakata iseseisvalt liikuma. Lisaks hindavad ka lapsed vanemaks saades võimalust osaleda linnas toimuvatel üritustel ja kohtuda sõpradega, ilma et nad sõltuksid vanemate sõidutamisest,“ juhib Laanoja tähelepanu. Jalutuskäigu või bussisõidu kaugusel olevad teenused vähendavad pideva sõitmise vajadust, säästavad aega ning toetavad üldiselt stressivabamat ja ka tervislikumat elustiili.

Ka korteris elades oma hoovi võimalused

Pered ihkavad avaramaid elamistingimusi ja oma hoovi, kus lapsed saaksid mängida ja täiskasvanud õues aega veeta. Seetõttu vaadataksegi sageli linnast väljas asuvate ridaelamute poole, mis seda võimalust pakuvad. Samas on ka kaasaegsed uuselamurajoonid loodud terviklike ja mitmekesiste elukeskkondadena, kus lapsi saab turvaliselt õue mängima saata ning kus on olemas privaatsemad nurgad kodukontoriks ja piknikualad sõprade ja naabritega ajaveetmiseks. „Möödas on see aeg, kui kortermaja ümbritses vaid parkla, mille kõrval liivakast ja pingike. Tänapäeval kujundatakse hoovialasid teadlikult autodest eraldatuna, mis loob nii hubasema elukeskkonna ja turvalise mängupaiga lastele,“ selgitab Laanoja.

Ühtlasi ei tähenda suurem ruutmeetrite arv alati suuremat mugavust. Läbimõeldud planeeringuga luuakse uued kodud selliselt, kus kõigel vajalikul on oma koht ja ruum on maksimaalselt ära kasutatud. “Nii saab tubade arvus või mugavustes järeleandmisi tegemata valida ka väiksema üldpinnaga kodu, mis kokkuvõttes tähendab võitu nii ostuhinnas kui ka kodukuludes,” lisab Bonava müügijuht.

Keskkonnasõbralik elustiil

Linnast välja kolimine tähendab sageli ka uue pereliikme lisandumist teise auto näol. Nii tuleb pere eelarvesse lisaks uue kodu ostmisele arvestada ka kulud kütusele, auto ülalpidamisele ja parkimisele, lisaks ajakulu igal hommikul ja õhtul liiklemisele. „Linna lähedal looduses elamine ei pruugi seetõttu olla eriti loodussõbralik eluviis, kui see tähendab pidevat autosõitu töö ja teenusteni,“ toob Laanoja välja.  Linnas on ühistranspordi hea kättesaadavuse või ka autojagamisteenuse toel võimalik isegi loobuda isikliku auto omamisest või kasutada seda minimaalselt.

Vähem hooldustöid ja jagatud kulud

Korterelamus elamine tähendab perede jaoks ka vähem hooldustöid, sest ühisalade – koridoride, hoovialade ja haljastuse – eest hoolitseb tavaliselt korteriühistu. „Nii ei pea õhtul töölt koju jõudes alustama lumerookimise või nädalavahetusel muruniitmisega, millega ridaelamus või eramajas elades tuleb aga arvestada,“ kirjeldab Laanoja.

Ühtlasi hallatakse korterelamut naabritega üheskoos ja kui midagi vaja hoones uuendada, panustatakse ühiselt. Kuigi rida- või paarismaja puhul võib küll tunduda, et sealsed kulud piirduvad vee, elektri ja kütte eest, siis aastate jooksul ilmnevad muud hooldus- ja uuendusvajadused, mis tuleb omanikuna üksi kanda. „Näiteks piirdeaia, katusekatte või küttesüsteemi uuendamise kulu võib osutuda ootamatult kõrgeks, nõudes mõnel juhul isegi väikelaenuga finantseerimist,“ juhib Lauri Laanoja veel ühele tõsiasjale tähelepanu.

Kuigi linnast väljas asuv ridaelamu on paljudele peredele sobiv elukohavalik, pakub ka kaasaegne korterelamu sarnaseid mugavusi, vabastades samal ajal igapäevasest sõitmisest töö ja laste huvialategevuste vahel ning vähendades koduhooldustöid ja -kulusid. Lihtsam ja mugavam elustiil on kasulik nii pere eelarvele kui ka keskkonnale.