Alates 2017. aastast oleme uurinud, mis teeb inimesed oma kodus ja naabruskonnas õnnelikuks. Varasemad õnnelike naabruskondade uuringud on aidanud mõista kodu, kogukonna ja elukeskkonna rolli inimeste heaolus. Kõige värskem, 2026. aasta kevadel läbi viidud Bonava rahvusvaheline uuring, kus osales 4000 inimest Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Eestist, Lätist ja Leedust, keskendub sellele, kuidas muutuvad eluviisid, pereplaanid, tööharjumused ja eri eluetapid kujundavad inimeste ootusi tuleviku kodule ja naabruskonnale.
Õnnelikud naabruskonnad
Meie eesmärk Bonavas on rajada õnnelikke naabruskondi paljudele inimestele. Selleks uurime järjepidevalt, millised kodud ja elukeskkonnad toetavad inimeste heaolu nii täna kui ka tulevikus.
Turvatunne on kodukoha valikul esmatähtis
Kõigis uuringus osalenud riikides püsib turvalisus ühe olulisima elukoha valiku kriteeriumina. Peaaegu pooled vastanutest ehk 48 protsenti märkisid, et nende jaoks on kõige olulisem elada turvalises ja meeldivas keskkonnas. Avaliku ruumi hindamisel on turvatunde tähtsus veelgi selgem: 75 protsenti vastanutest ütles, et turvatunne on eelduseks, et nad veedaksid oma elupiirkonnas aega ka õues. Uuring näitas ka põlvkondlikke erinevusi elukeskkonna turvalisuse hindamisel – nooremad vastajad pööravad sellele aspektile vanematest rohkem tähelepanu.
Kodu on üha enam ka töökoht
Uuringust selgub, et tööelu on kolinud püsivalt kodu seinte vahele. Kuues uuringus osalenud riigis töötab vähemalt ühe päeva nädalas kodust 41% vastanutest, Eestis aga koguni 58%. „Hübriidtöö on paljude inimeste jaoks muutunud igapäevaseks. Kodu on nii puhkamise kui perega ajaveetmise koht, kuid seal peab olema võimalik ka keskenduda ning töötada, ilma et kannataks elamismugavus või suureneksid eluasemekulud. Eluasemeturule tähendab see kasvavat vajadust paindlike ja läbimõeldud planeeringutega kodude järele, kus on eraldatavad tööalad ja nutikalt kasutatav pind,“ ütles Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Uuring näitab ka, et üha olulisemaks muutuvad ka kodulähedased tööruumid: enam kui kolmandik vastanutest oleks valmis kasutama naabritega jagatud ühiskontorit.
Vanemaealised on kodu vahetamisel ettevaatlikud, iga kolmas noor eurooplane ei plaani lapsi saada
Üheks märgiks muutuvatest eluviisidest on pere loomise edasilükkamine ja väiksem valmisolek lapsi saada. Kõigist uuringus osalenud 20–29-aastastest vastajatest ütles kolmandik, et tal ei ole lapsi ning ta ei plaani neid ka tulevikus saada. Riikide lõikes on näha märgatavaid erinevusi – Soomes on selliseid noori 47%, Saksamaal 30%, Baltikumis tervikuna umbes veerand.
„Uuring näitab, et Eestis on lapsi mitte soovivate noorte osakaal väiksem kui naaberriikides ja meie kohalik tulemus ei järgi sama tugevalt mujal Euroopas nähtavat trendi. Samas kavandatakse kodusid kümneteks aastateks ning peame arvestama, et ka siin muutuvad peremudelid ja elustiilid. Eluasemeturu vaatest ei ole määrav ainult laste arv, vaid pigem see, kui palju on erinevaid leibkondi, mis on nende vajadused ning kuidas eluase suudab nendele ootustele ajas vastata,“ rääkis Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Ligi pooled 65–74-aastastest vastajatest ei näe end kunagi kodu vahetamas. „Tulemus on mõistetav, sest kodu ja seda ümbritsev naabruskond on inimeste jaoks tugevalt seotud harjumuste, sotsiaalse võrgustiku ja turvatundega. Kui kolimises ei nähta piisavalt suurt elukvaliteedi paranemist, jäävad selle tulemusena paljud elama kodudesse, mis ei vasta enam täielikult nende muutunud vajadustele. Vanemaealised otsivad toimivat elukeskkonda, eelistatult tuttavas piirkonnas, sest soovivad võimalikult kaua elada iseseisvalt, turvaliselt ja aktiivselt. Kui suudame pakkuda neile kättesaadava hinnaga, mugavaid ja atraktiivseid kodusid, toetaksime eakate iseseisvat toimetulekut ja tõstaksime nende elukvaliteeti,“ ütles Laanoja.
Tutvu Bonava Õnneuuringu 2026 koondraportiga
Varasemad uuringud
2017. aastal läbi viidud "Õnneliku naabruskonna uuringu" käigus küsisime meie koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad. 2019. aastal töötasime õnnelike naabruskondade loomiseks välja oma andmepõhise mudeli ehk Õnneliku Maja, kus õnn suurenes iga järgmise korrusega ning kus kõige esimene korrus tähistas funktsionaalseid vajadusi, millele järgnesid emotsionaalne, kogukondlik ja lõpuks naabruskondlik tasand. 2022. aasta uuringus keskendusime kahele ülemisele korrusele: kogukondlikule ja naabruskondlikule tasandile. Tulemused näitasid, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende üldisest rahulolust eluga ning õnnetunnet tekitavad ja võimendavad ka kõige väiksemad igapäevased tegevused, näiteks naabritega suhtlemine. Lisaks selgus, et inimeste õnnetunde suurendamisel mängivad olulist rolli kaasamine, jagamine ja aitamine.