Just sellepärast alustasime 2017. aastal "Õnneliku naabruskonna uuringuga". See on projekt, mille käigus küsime meie koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad.
2019. aastal töötasime õnnelike naabruskondade loomiseks välja oma andmepõhise mudeli ehk Õnneliku Maja, kus õnn suurenes iga järgmise korrusega ning kus kõige esimene korrus tähistas funktsionaalseid vajadusi, millele järgnesid emotsionaalne, kogukondlik ja lõpuks naabruskondlik tasand.
Selle aasta uuringus keskendusime kahele ülemisele korrusele: kogukondlikule ja naabruskondlikule tasandile.
Mida hindavad Eesti inimesed?
Viimased õnneuuringu tulemused näitasid, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende üldisest rahulolust eluga.
Üks uuringu peamisi järeldusi on, et õnnetunnet tekitavad ja võimendavad ka kõige väiksemad igapäevased tegevused, näiteks naabritega suhtlemine. Lisaks selgus, et inimeste õnnetunde suurendamisel mängivad olulist rolli kaasamine, jagamine ja aitamine. Samuti saime teada õnneliku naabruskonna kolmikvõidu efektist, sest õnnelike inimestega naabruskonnad on kestlikumad nii inimeste kui ka planeedi jaoks tervikuna.
Terviklikud elukeskkonnad loovad võimalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viimegi läbi elanikkonna õnneuuringut, millest saadud teadmisi võtame arvesse uute kodude planeerimisel.
Lauri Laanoja
Bonava müügi- ja turundusjuht