Veebilehe vaatamiseks proovi teist veebilehitsejat.

Millega lapsed tegelikult mängivad?

18.12.2023, 15:54

Mänguväljakuid planeerivad täiskasvanud ning tihti tehakse valik eelduste põhjal, et valitud atraktsioonid võiksid lastele meeldida. Tihti näevad erinevad mängu- ja turnimisvahendid põnevad välja, ent tegelikkuses ei pruugi need laste poolt suuremat tähelepanu saada. Sestap kutsusime appi mänguväljakute kõige paremad eksperdid – lapsed ise ning uurisime, millega pere väiksematele tegelikult õues mängida meeldib.

Mis oli üleskutse eesmärk?

Bonaval on kodude ja naabruskondade loojana olulisel kohal ka turvalised ja lõbusad hoovialad. Need on kohad, kus lapsed ise kodu kõrval mängimas saavad käia ning vabal ajal kogu pere ühiselt aega veeta saab. Selleks, et mänguplatside kõige aktiivsematel kasutajatel seal ka tore oleks, soovisime mõista erinevate mänguväljakute plusse ja miinuseid, millist tüüpi atraktsioonid tõmbavad laste tähelepanu kõige enam aga ka seda, missugused atraktsioonidest on ebapraktilised ning mis üldse huvi ei tekita. Eksperimendist võtsid osa Bonava töötajate lapsed vanuses 2-12. a, kes külastasid koos lapsevanematega Tallinnas olevaid poolavalikke, kortermajade hoovialadel olevaid mänguväljakuid.

imagex87tr.png

Mis pakub huvi, mis mitte?

Lapsed valivad vaistlikult just selliseid mänge ja mänguvahendeid, mis neid arendavad. Nii joonistus selgelt välja, et suurematele 5-12-aastastele lastele tekitasid enim huvi atraktsioonid, mis olid dünaamilised, pakkusid adrenaliini ja põnevust nagu näiteks seiklusrajad, skatepark ja ronimisseinad. Väiksemad, 2-5-aastased lapsed eelistasid mängida loomingulisi mänge staatiliste mänguvahenditega — huvi pakkusid näiteks majakesed, liivakastid, tahvlid, lauad ja toolid. Nii pisematele kui vanematele lastele meeldis ühise meeskonnana mängukaaslaste või pereliikmetega midagi huvitavat teha ning seejuures oma kujutlusvõimet kasutada.

ema_tütar_suur_park1920x1080.jpg

Atraktsioonide hulgast osutusid ebapopulaarseks sellised, mis olid lihtsalt õpitavad ja ei pakkunud erilist väljakutset. Tihti esines väljakutel just selliseid mänguvahendeid, mis koos pere või sõpradega ühist koos tegutsemist ei soodustanud, mistõttu kadus lastel ka huvi mängimise vastu palju kiiremini. Küll aga oli väga tore tõdeda, et igal mänguväljakul oli mõeldud ka täiskasvanutele ja ümbruskonna hoidmisele, pinkide, puhkealade ja prügikastide näol.

Milliseid järeldusi saame teha?

Hoovialadele planeerimisel pöörame veel enam tähelepanu, et pisematele leiduks mänguväljakul loomingulisi tegevusi, kooliealistele aga adrenaliini pakkuvaid turnimis- ja mänguvahendeid. Üheks läbivaks märksõnaks oli koostegemine- ja viibimine, mis on meie naabruskondade loomisel üheks alustalaks. Seetõttu loome võimalusi, et lapsed koos eakaaslaste ja vanematega ühiselt aega veeta saaksid.

ema_tütar_mänguväljak1920x1080.jpg

Arendajana, on lisaks kvaliteetsete kodude loomisele Bonava jaoks oluline, et hoovialad oleksid terviklikud, turvalised ning võimalikult toredad mängukohad lastele. Linnakeskkonnas on oluline, et lastel oleks lisaks tubasele ajaviitele ka kodu kõrval põnevust pakkuvaid ja arendavaid mänguvahendeid. Läbi viidud eksperiment andis tulevaste hoovi- ja mängualade kujundamiseks inspiratsiooni, kuidas ning missuguseid atraktsioone erinevas vanuses lapsi huvitavad. Lisaks turvalisusele, tahame hoovialade näol luua kodu kõrvale keskkonna, kus lastel on päriselt lõbus.