Active lifestyleamusement2apartment2Architecturearrow-downPage 1Group 3arrow22arrow2arrow2attachbike2blocks2bonavapinbonavapin-in-availablebus2cafecalendar2check2close2collapse2CollapseCommon facilitiesGroup 2CloseGood SVG BlackOK SVG BlackPoor SVG BlackVery good SVG BlackVery poor SVG Blackamusement2Culture EntertainmentShapedocument2document_blankdoublearrowarrow2arrow2arrow22Eat Drinkemail2expand2external_link2Family friendlyfavourite2filter2Getting thereGreen solutionsgrocery_store2grocerystoreShapeHealthcareheart_activeHeart filled SVG Blackheart_inactiveholiday_cottage2Shapehospital2house2mypagespin_distanceicon-unit-v2like2list2Local servicesbonava logotype primarybonava logotype secondarybonava logotype_symbolMaintenance SVG BlackMap-pinminus2minus2mobile2parkNature activitiesnature_trails2Neighbourhood storyclose - kopiaparking2pdf2plot2plus2Group 2external_link2preschool2restaurant2row_house2schools2Schoolssearch2semi_detached2settings2Shoppinglocal_services2Social lifestyleSpecial featuregymtapTools SVG BlackGroup 2tube2user2

Too rõdule aastaringne rohelus ja elu

Ehkki tavapäraselt ollakse harjutud mõtlema rõduhaljastusest kui hooajalisest tegevusest, saab rõdul kasvatada ka aastaringselt rohelisi taimi, millele lisavad suvel värvi ja lopsakust suvised õitsejad. Taimevaliku soovitusi jagab Haabersti aiakeskuse Sesoon juhataja Raigo Roosve.

Rõdule istutatakse nende aastaringseks ilmestamiseks vähenõudlikke ja madalakasvulisi okaspuid nagu mägimänd, elupuu või kadakas. Suvel lisatakse püsitaimedele õitsvaid suvelilli ning maitsetaimi. Tavapäraselt on rõduhaljastuses kolm istutustsüklit. Varakevadel avavad istutushooaja võõrasemad, kellele sobib jahedam temperatuur. Kui väljas on juba soojem, saab istutada välja suvelilletaimi. Kui suvelilled on õitsenud, on kord sügislillede ja talviste istutuste käes. Mägimänd või kadakas annab talvel toredaid võimalusi laste rõõmuks rõdule jõulumaa loomiseks.

Oma rõdu haljastamisel tuleb arvestada ilmakaartega. Enamus rõdusid ei ole tuultele täiesti avatud, üks külg on alati suletud ning paljudel juhtudel ka kaks külge. Kevadel ja suvel on Eestis valdavad läänekaarte tuuled ja ülejäänud ilmakaared vaiksemad. Rõdul kasvatamiseks sobib enamus taimi. Põhjapoole avatud rõdul on päikest vähem ja õistaimede eluiga jääb lühikeseks. Ida, lääne ja lõuna suunda avanevatel rõdudel saab aga kasvatada pea kõiki meelepäraseid taimi. Tuleb vaid leida neile sobiva suurusega istutusnõu ning kastmisviis. Õitsemist saab enamiku taimede puhul reguleerida kastmise ja väetamisega. Mõned taimed nagu võõrasemad ei talu siiski liigset kastmist ega väetamist, kuna venivad välja ja muutuvad inetuks. 

siteassets/est/meeleolu/ee_pansy_580x400.jpg

Varakevadel avavad istutushooaja võõrasemad, kellele sobib jahedam temperatuur

siteassets/est/meeleolu/ee_basil_580x400.jpg

Suvel lisatakse rõdule lisaks püsitaimedele ka maitsetaimi

Väga mugav on osta kaubanduskeskusest täisõites uhke ampel, kuid võrreldes teiste potitaimedega, nõuab see kõige rohkem hoolt. Amplitaimed on lopsaka kasvu ja rikkaliku õitsemisega ning seetõttu vajavad rohket kastmist. Samuti tuleb eemaldada närtsinud õied, et taime jõud ei kuluks seemnete kasvatamiseks. Võimatu see aga pole, sest isegi linnahaljastuses õitsevad amplililled terve suve, rippudes valgustuspostide küljes tuultele ja päiksele avatud kasvukohas. Korra läbikuivanud mullapalliga amplit on aga hiljem võimatu taastada.

Lisaks lilledele saab rõdul kasvatada ka tomateid ja maasikaid. Tomat on lõunamaa taim ja talle ei sobi külm ilm ja tugev tuul. Parim temperatuur tomatikasvatuseks on üle 20 kraadi. Maasikad on aga palju vähem nõudlikud ja kasvavad ning viljuvad rõdul edukalt. Algajale haljastajale sobib alustamiseks vähem nõudlikke ja leplikumaid taimi nagu raudürt või südajas suutera, mis suudavad end ka siis taastada kui kõik õied on maha kukkunud.  Kogemuse  lisandudes tasub proovida juba kätt kapriissemate taimedega nagu näiteks suureõielised petuuniad. Iga inimene omandab huvi korral oskused ise, tahe peab olema enne taimedega tegelema hakkamist. Taimekasvatus on nagu kodulooma pidamine, jootmata-söötmata ei saa teda ükski päev jätta. Kõige kriitilisemad on igihaljaste rõdutaimede jaoks varakevadised päikselised päevad, mil niiskus hakkab aurustuma ning taime veevajadus suureneb. Muld taime ümber võib kergesti läbikuivada ja taim veepuudusest hukkuda.