Veebilehe vaatamiseks proovi teist veebilehitsejat.

Rõdu haljastamine – soovitusi pottide ja mulla valikuks

Kevadiste ilmade saabudes on värskendav hommikut alustada rõdul, nautides kohvi ja linnulaulu. Kindlasti annab õige meelolu loomisele juurde kaunilt kujundatud rõduaed. Soovitusi lillepottide ja mulla valikul jagab Haabersti aiakeskuse Sesoon juhataja Raigo Roosve.

Aiandus- ja ehituspoodides on rõduhaljastuseks suur valik erineva suurusega ilmastikukindlaid potte-nõusid. Enamasti kasutatakse rõdul kergeid plastist potte, mis kestavad pikalt, kuid taimede istutamiseks sobivad ka immutatud puidust, savist- või betoonist potid. 

Viimaseid võib pidada vastupidavuselt igavesteks, sest need ei purune ega hävine. Samas on betoonpotid väga rasked ja see teeb nende kasutamise rõdul keeruliseks – neid on raske kõrgematele korrustele transportida ning nende kaal võib osutuda rõdukonstruktsioonidele koormavaks. Betoonanumad võiks jääda suurtele avatud terrassidele, sest ühekuupmeetrise betoonpoti kaal võib  koos mulla ja taimedega ulatuda 300-400 kiloni. Suurema istutusnõu põhja pindala on samuti suurem ja see võimaldab koormusel ühtlasemalt jaotuda.

Rõdukastid ja muud istutusnõud täidetakse mullaga rõdul, seejärel istutatakse nendesse taimed ning kastetakse. Eelnevalt valmis istutatud kastid on üsna rasked ja seetõttu nende toomine tülikas. Rõdul mullatööde tegemisel tekib aga paratamatult mustust ja pori.

Vajalikku mullakogust saab arvestada poti mahutavuse järgi, s.o vastavalt ruumalale (pikkus x laius x sügavus). Tasub tähele panna, et mullakotil näidatud liitrid väljendavad pakendi mahtu pakendamise hetkel. Vajumise ja kuivamise tõttu on tegelikult pakendis 30-50% vähem mulda, mistõttu tuleb arvestada umbes 1,5 korda suurema kogusega. Kõige sobivam muld nõutaimede istutamiseks on kotis müüdav aiamuld, sest see on vaba haigustest, kahjuritest ja umbrohtudest ning üldjuhul ka kerge tõsta. Kotis olev muld on väetatud, kuid sellest väetisest jagub taimedele vaid esimeseks kasvukuuks. Kui istutatakse lopsakaid pidevalt õitsvaid taimi, siis tuleb ka väetist juurde anda. Kõige lihtsam viis on seda teha mõne pikatoimelise väetisega, mida peab panema vaid korra hooaja kohta. 

Avatud rõdudel pääseb vihm ligi ja vee äravool tagab ka liigse kastmisvee äravoolu. Suletud või katusega kaetud rõdudel tuleks istutusnõu põhja jätta ca 5 cm paksune drenaažikiht. Selleks sobib kõige paremini kergkruus, aga ka killustik või kruus. Valida on potte, kus põhjas on reservuaar liigse vee kogumiseks. Kui poti põhjas on ava, siis voolab sealt liigne kastmisvesi välja. Kui aga rõdupõrand ei kannata vett ja niiskust, tuleb kasutada suletud anumat või asetada istutusnõu alla alustaldrik.

Rõdupiirde külge lillekastide kinnitamiseks kasutatakse spetsiaalseid kinnituskonkse, mida müüakse tavaliselt koos kastidega. Sõltuvalt rõdu piirdest saab need üle rõduääre kinnitada. Kinnitussüsteemi valik tuleks teha piirdekonstruktsioonist lähtudes. Lilleampli kinnituskonks ja selle eenduva osa pikkus tuleb valida ampli suuruse järgi. Suure ampli kaal võib ulatuda seitsme kilogrammini, mis tähendab, et plastist liistu kandevõime võib jääda ebapiisavaks. Amplid riputatakse kinnituskonksuga kas lakke või seinale. Tuultele avatud rõdul saab taim igal juhul räsida. Vältimaks ampli sattumist aknasse või mahakukkumist, tuleks amplikonks kas traadi või nööriga kinnituskonksu külge siduda. Väga tuulise ilmaga on lihtsam ampel konksu otsast alla tõsta.