Uuring: muutuvad eluviisid mõjutavad eluasemeturgu ja koduvajadusi
18.06.2026, 13:52
Keskmiselt iga kolmas noor eurooplane ei plaani lapsi saada, paljud vanemaealised ei näe end kodu vahetamas ning töö- ja eraelu piirid hägustuvad. Muutuvad eluviisid mõjutavad seda, millist elukeskkonda ja kodusid tuleb tulevikus arendada, näitas Bonava tellitud rahvusvaheline uuring, kus osales 4000 inimest Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Eestist, Lätist ja Leedust.
Üheks märgiks muutuvatest eluviisidest on pere loomise edasilükkamine ja väiksem valmisolek lapsi saada. Kõigist uuringus osalenud 20–29-aastastest vastajatest ütles kolmandik, et tal ei ole lapsi ning ta ei plaani neid ka tulevikus saada. Riikide lõikes on näha märgatavaid erinevusi – Soomes on selliseid noori 47%, Saksamaal 30%, Baltikumis tervikuna umbes veerand.
„Uuring näitab, et Eestis on lapsi mitte soovivate noorte osakaal väiksem kui naaberriikides ja meie kohalik tulemus ei järgi sama tugevalt mujal Euroopas nähtavat trendi. Samas kavandatakse kodusid kümneteks aastateks ning peame arvestama, et ka siin muutuvad peremudelid ja elustiilid. Eluasemeturu vaatest ei ole määrav ainult laste arv, vaid pigem see, kui palju on erinevaid leibkondi, mis on nende vajadused ning kuidas eluase suudab nendele ootustele ajas vastata,“ rääkis Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Vanemaealised on kodu vahetamisel ettevaatlikud
Uuringust selgus, et ligi pooled 65–74-aastastest vastajatest ei näe end kunagi kodu vahetamas.
„Tulemus on mõistetav, sest kodu ja seda ümbritsev naabruskond on inimeste jaoks tugevalt seotud harjumuste, sotsiaalse võrgustiku ja turvatundega. Kui kolimises ei nähta piisavalt suurt elukvaliteedi paranemist, jäävad selle tulemusena paljud elama kodudesse, mis ei vasta enam täielikult nende muutunud vajadustele,“ märkis Lauri Laanoja.
Nendest vanemaealistest, kes siiski kolimist kaaluvad, soovib 34% eelkõige kodu, mida oleks lihtsam hooldada. Samas on huvi kolida uutesse arenduspiirkondadesse märksa väiksem kui noorematel põlvkondadel – uude elukeskkonda kolimist kaaluks vaid 26% vanemaealistest. 20–29-aastaste seas on see näitaja 40%.
„Vanemaealised otsivad toimivat elukeskkonda, eelistatult tuttavas piirkonnas, sest soovivad võimalikult kaua elada iseseisvalt, turvaliselt ja aktiivselt. Kui suudame pakkuda neile kättesaadava hinnaga, mugavaid ja atraktiivseid kodusid, toetame eakate iseseisvat toimetulekut ja tõstaksime nende elukvaliteeti,“ selgitas Laanoja.
Kodu on üha enam ka töökoht
Lisaks pere- ja demograafilistele muutustele mõjutab eluasemeturgu üha enam ka töö- ja eraelu piiride hägustumine. Uuringust selgub, et tööelu on kolinud püsivalt kodu seinte vahele.
Kuues uuringus osalenud riigis töötab vähemalt ühe päeva nädalas kodust 41% vastanutest, Eestis aga koguni 58%.
„Hübriidtöö on paljude inimeste jaoks muutunud igapäevaseks. See tähendab, et kodu on nii puhkamise kui perega ajaveetmise koht, kuid seal peab olema võimalik ka keskenduda ning töötada, ilma et kannataks elamismugavus või suureneksid eluasemekulud. Eluasemeturule tähendab see kasvavat vajadust paindlike ja läbimõeldud planeeringutega kodude järele, kus on eraldatavad tööalad ja nutikalt kasutatav pind,“ ütles Bonava esindaja.
Uuring näitab ka, et üha olulisemaks muutuvad ka kodulähedased tööruumid: enam kui kolmandik vastanutest oleks valmis kasutama naabritega jagatud ühiskontorit.
„Inimeste eluviisid muutuvad kiiremini kui kunagi varem ning seetõttu peab ka kodu suutma inimesega koos muutuda. Arendajad ja linnaplaneerijad peavad üha rohkem mõtlema sellele, kuidas luua kodusid ja naabruskondi, mis sobivad erinevatele põlvkondadele ning võimaldavad inimestel samas piirkonnas elada ka siis, kui nende vajadused aja jooksul muutuvad. Igaks eluetapiks ei pea tingimata uut kodu leidma, olemasolev keskkond peaks toetama inimest aastakümnete jooksul,“ tõdes Lauri Laanoja.
