Bonava: koostöö linnaga on selgelt paranenud

Koostöö Tallinna linnaplaneerimisameti ja arendajate vahel

Kristi Grišakovil oli rõõm nentida, et ametkondade ja arendajate suhtlus on muutunud kliendisõbralikumaks ja avatumaks. „Oleme liikumas arusaadavate ja põhjendatud otsuste suunas, kus kodanike ja klientide vaateid võetakse rohkem arvesse. Menetluste ajad peavad olema seadusjärgsed ning protsessid läbipaistvad kõigile osapooltele,“ sõnas Grišakov.

Bonava esindaja Martin Rikolas kinnitas, et muutused ametnikega suhtluses on silmnähtavad. „Kui varem pidime otsuseid sõna otseses mõttes kabinetis välja pressima, siis nüüd antakse lubadusi ja peetakse neist kinni. Suhtlus on selgem ning menetlused konkreetsemad,“ märkis Rikolas. „Meie jaoks on oluline jõuda sinna, kus detailplaneeringute menetlustes oleks ühtselt arusaadav, mida oodatakse ja millest lähtutakse, samuti, et see protsess oleks mõõdetav ja lühemate menetlusaegadega. Nii oleksid ka kinnistute hinnad taskukohasemad ning investeeringud atraktiivsemad,“ lisas Rikolas.

Peamine väljakutse kinnisvara kättesaadavus

Diskussioonis peatuti pikemalt ka kinnisvara kättesaadavusel. „Tallinna ja lähivaldade eluaseme hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, mis on kodude kättesaadavuse tõsiseks väljakutseks teinud,“ selgitas Kristi Grišakov. „See puudutab eriti noori peresid ja Tallinna jaoks olulisi spetsialiste, nagu õpetajad ja arstid, kes tihti ei leia taskukohast eluaset linna piirides,“ lisas ta. Kui Tallinnas kinnisvara muutub vähem kättesaadavaks, liiguvad inimesed järjest kaugemale, mis omakorda süvendab valglinnastumise probleemi.

Tõnu Toompark tõi välja andmed, mille kohaselt on kinnisvara kättesaadavus kolmandiku võrra vähenenud, keskmise netopalga saaja sai möödunud aastal lubada Tallinnas 23m2 korterit, veel mõni aasta tagasi oli see 35m2. „Kuigi see näitaja on kerkimas tagasi 26-27 ruutmeetrini ja ostujõud liigub paranemise suunas, siis maksutõusud annavad kinnisvara kättesaadavusele täiendava löögi,“ nentis Toompark.

Martin Rikolas viitas hinnatõusu põhjustele. „Maa ja ehituskulude kõrge tase Tallinnas teeb taskukohaste korterite pakkumise keeruliseks. Oleme elamuarendajana suunanud pilgu ka hästi arenenud infrastruktuuri ja teenustega valdadesse, kuid ka seal on hinnad tõusnud,“ tõdes Rikolas. Tallinnas kergitab hinda ka kõrgem maa hind ning kõrgemad regulatsioonid. „Tallinnas on ühe korteri kohta 20 000 eurot maa kallim, 20 000 eurot on ka parkimislahendus ja muud lahendused kallimad. Nii on 200000-eurose korteri puhul hinnavahe juba 20 protsenti. Oleme Bonavas kättesaadavusega tegelenud ja tegutseme teadlikult sektoris, mis pole kõige kallimates piirkondades. Küsimus ei ole, mida inimesed osta tahaksid, vaid mille eest nad on võimelised maksma. Ja see väljakutse on elamuarendajate jaoks järgmistel aastatel järjest suurem,“ ütles Rikolas.

Tulevikuvaade – hea elukeskkond, mida saame endale lubada.

Paneeldiskussioon lõppes tulevikuvaatega, kus osalejad olid ühel meelel, et Tallinna elamuarendusturu areng peab jätkuma koostöö ja teadmispõhise planeerimise toel. Kristi Grišakov märkis: “Tegeleme linnas sellega, et nii ruumilise planeerimise, ehitamise kui ka rohefaktori rakendamise põhimõtted ning kuidas linn ootab nende elluviimist, oleks ühtselt kõigile osapooltele arusaadavad.“

Martin Rikolas tõi esile vajaduse tegeleda linnaruumi lahendustega, mis on meile jõukohased. „Meie tahame elamuarendajana pakkuda kvaliteetset, funktsionaalset ja jätkusuutlikku elukeskkonda kättesaadava hinnaga. See on segment, kus tegelikult on palju keerulisem tegutseda.“

Tõnu Toompark lisas lõpetuseks: „Keskendugem sellele, mida me endale lubada saame, ja ärgem unustagem, et hea elukeskkond ei tähenda alati kõige kallimat ja uhkemat lahendust.“

Paneeldsikussiooni “Kuhu liigub elukondlik kinnisvara Tallinnas?" korraldas Bonava, eesmärgiga rääkida ekspertide ja turuosalistega Tallinna elamuarendusturu tulevikust ja väljakutsetest.