Bonava tegevjuht Taavi Soorm: ilma tööõnnetusteta loodud kodud kvaliteedimärgiseks

Meil tarbijatena on vabadus mitte huvi tunda, kuidas minuni jõudnud toode valmistatud on. Olgu see kurjuseriigi sõjamasina ülalpidamist toetav toodang, lapstööjõuga valminud riideese või vägivallast läbiimbunud vereteemant. Või ka kodu, mille ehitamisel sai keegi viga, sest elementaarseid tööohutusnõudeid eirati.

Eestis juhtub aastas üle 3000 tööõnnetuse ehk iga päev keskmiselt kaheksa õnnetust. Näiteks lõigatakse tööinspektsiooni juhi sõnul tööõnnetuse tagajärjel igal aastal ära umbes 700 sõrme. Kui Hiina müüri sisse olevat väidetavalt maetud seda ehitanud tööliste kehasid, siis ülekantud tähenduses võib ka nii mõnegi kortermaja müürides olla kui mitte äralõigatud sõrmi ja jäsemeid, siis mõni veretilk ja valusaid taastumisi ikka.

Kuigi Eesti ettevõtete töökeskkond on aasta-aastalt läinud paremaks ja tööandjate teadlikkus tööohutusest on tõusnud, siis läks eelmisel aastal 10 inimest tööle ning ei tulnud enam kunagi koju tagasi. Sel aastal on tööõnnetuse tagajärjel hukkunud kaheksa inimest. Need on kuiv statistika ja numbrid, mille taga aga on päris inimesed ja perede tragöödia.

Riik ja inspektorid ei jõua paratamatult kõikjale. Kinnisvarasektoris peavad juhtivad arendajad eeskujuks olema, sest meie loomegi suurimate tellijatena standardi, kuidas asju peab tegema.

Kogemus on näidanud, et erinevatel ehitusplatsidel liikuvad alltöövõtjad on hästi kursis, kus nõuab arendaja turvavarustust ja kus mitte. Meie või mõne teise vastutustundlikuma ettevõtte platsil tegutsemine võib tekitada isegi frustratsiooni, kui pidevalt turvanõuetega järel käiakse. Ühise kultuuri ja arusaamisteni on veel pikk tee minna. Soome ja Rootsi tööturult koju naasjad on sealt ka kaasa toonud parema tööohutuskultuuri, kui neid ka siin Põhjamaade tipptasemel nõuded ootaksid, on lootust järjepidevale muutusele paremuse suunas.

Sama oluline tööohutuskultuuri edendamiseks on tarbija suhtumine. Kliendil on küll õigus tootmise köögipoolest mitte huvituda, kuid inimlik oleks olla vähemalt siiski kursis, milliseid nõudeid on järgitud ning vajadusel hääletada rahakotiga. Teadmine, et minu kodu ehitamisest ei saanud keegi vigastusi ega pöördumatud kahju võiks ju olla  koduostu kaalutlusprotsessi osa ning kvaliteedimärgiseks. Kliendi ja tarbija teadlikkus ning sellest suunitletud ostukäitumine annaks viimase tõuke, mis võibolla mõnel ettevõttel loomulikult tulevast vastutustundest puudu on.

Ehitusplatsid jäävad alati ohtlikeks töökeskkondadeks, see fakt ei muutu ka põhjalikke ohutusmeetmeid rakendades, mistõttu tuleb hoida pidevalt mõtlemine ja meeled teravad ning neid ohte teadvustada. Sest iga töötaja peaks õhtul tervena koju jõudma ning iga kodu võiks olla loodud ilma, et kellegi tervis on selle juures kannatanud.