Veebilehe vaatamiseks proovi teist veebilehitsejat.

Ajaloolised pargid

Kristiines leidub parke, mis rajati sadu aastaid tagasi suvemõisate juurde. Neist linnaosa peidetud pärlitest säravaim on Löwenruh.

Löwenruh on üks Tallinna kaunimaid ja paremini säilinud haljastusega parke, mis pärineb suvemõisate perioodist. Lisaks Löwenruh’le väärivad kindlasti külastamist Lilleküla piiridesse jäävad Tondimõisa ja Cederhelmi pargid. Tondimõisa, endise nimega Dunteni pargi teeb eriliseks seda läbiv pärna- ja hobukastaniallee. Cederhelmi mõisakompleksist on säilinud häärber, kartulikelder, kaev ning väike osa pargist ja viljapuuaiast. 

Suursuguste parkide ajalugu käib käsikäes Kristiine arenguga neil aegadel, kui see oli linnaelanike suvituspiirkond. Juba 17. sajandil asus Kristiine heinamaadel ligikaudu viisteist suvemõisa – aadlike ja jõukate linnakodanike kaunist suvist residentsi, mille juurde kuulusid pargid, aiad ja tiigid. Pärast Põhjasõja hävingut 1710. aastal hakkasid suvemõisaid taastama ning neid juurde rajama kõrgemad võimukandjad. Suvemõisate ajastu lõppu kuulutas 20. sajandi algus, kui valdused tükeldati ja kruntidena üksikisikuile müüdi. 

Löwenruh

Mustamäe ja Linnu tee nurgal asunud Löwenruh’ suvemõis sai nime Tallinna kuberneri Friedrich von Löweni järgi, kes selle pärast Põhjasõda omandas. Kauni pargi koos kanalite, saarekeste ja rohkete sildadega planeeris aga mõisa järgmine omanik Freidrich von Rosen. Tema tegutsemisaega, 1800. aasta paiku jäid ka suvemõisa hiilgeajad. Siis asusid siin ballisaal, kondiitri­äri, restoran, keegli­rada, laske­tiir ning linlaste seas armastatud ravikümblus­asutus. 

Löwenruh’ pargi praegune planeering pärineb arvatavasti 19. saj lõpust ja 20. saj algusest, mil on istutatud enamik selle keskosa vanu puid. Pargi ristkülikukujulist keskosa ümbritsevad kõigist külgedest tiigid. Alles on kivisild, hobuse­tall ja jääkelder. Tänapäeval asub pargis 14 vaatluspunktiga õpperada ning mänguväljak. Suviti korraldatakse siin tervisespordiüritusi ning linnarahvast rõõmustavad tasuta kontserdid. 

Tondimõisa park asub Tondi tänava, Tammsaare tee ja Nõmme tee vahelisel alal. Selle pargi nagu ka Tondi linnaosa nimetus pärineb Tallinna raehärra Jobst Dunte nimest, kes rajas praeguse Tondi tänava äärde suvemõisa 18. sajandi lõpus. Alates pargi korrastamisest 90-ndate lõpus asuvad siin laste mängu­väljakud, puhke­kohad ja koerte jalutusväljak ning toimuvad linnaosa üritused. Tondimõisa pargi puistut rikastavad hariliku vahtra vormid, toompihlakad, hall nulg ja serbia kuusk. 

Cederhelmi parki pääseb Mooni ja Iirise tänava kaudu. See on võrdlemisi väike park, kus paarisaja aastaste eurojaapani lehiste all paiknevad praegu koerte jalutusväljakud ning vanade viljapuude varjus on laste mänguväljak. Pargi otsast paistab kahekorruselise häärberi tagakülg. Endla ja Mooni tänava nurgal asunud klassitsistlik suvemõis kuulus 1865. aastal Luise Cederhilmile ja seda kutsuti Cederhilms Höfcheniks. Kunagine suvemõisa park paiknes algselt märksa suuremal alal, kuid 20. sajandil kerkinud ehitised on seda aplalt enda alla neelanud.