Ühe elamuarenduse projekti eest vastutab hulk projekteerijaid. Mitme professionaali käest see läbi käib?
Tavalise korterelamu projekteerimiseks on vaja ehitusinsener-konstruktorit, arhitekti, maastikuarhitekti, sisearhitekti, kütte- ja ventilatsiooniinseneri, vee- ja kanalisatsiooni inseneri ning elektriinseneri. Kõik eriosade insenerid projekteerivad oma osa iseseisvalt. Suurema mahuga projektides jagame ülesandeid selliselt, et ühe projekti koostamises osaleb mitu sama valdkonna inseneri. Bonava projekteerimistiimis tegutseb meil igas eriosade valdkonnas vähemalt kaks inseneri.
Mitu arendust teil korraga töös on?
Korraga on käimas umbes paarkümmend erinevas valmimisjärgus arendust. Kolmandik neist on projekteerimise ja kolmandik ehitusjärgus. Ülejäänud arenduste osas käivad ettevalmistused ja toimub detailplaneeringu kehtestamine.
Bonavas on kõikide hooneosade projekteerijad ühes ettevõttes koos – kuidas toimub teievaheline koostöö?
Kõigepealt alustavad tööga arhitektid ja kui nende poolt on alus olemas, saavad selle põhjal ülejäänud projekteerijad oma tööd paralleelselt tegema hakata. Kuna insenerid ja arhitektid on ettevõtte sees olemas, on omavaheline koostöö ja suhtlemine väga lihtne. Võin minna lihtsalt kolleegi laua juurde ja küsida seda, mida parasjagu vaja.
Kui tihti te koosolekuid peate?
Projekteerimisüksuses on meil iganädalased koosolekud esmaspäeviti, kui insenerid saavad kokku oma tiimijuhiga, arhitektid enda omaga ning arutatakse seda, mis sai eelmisel nädalal tehtud ja millised on plaanid alanud nädalaks. Mõne kindla objektiga seotud aruteludel tuleb osaleda vastavalt vajadusele.
Kuidas sa tiimisisese kommunikatsiooni toimimist hindad?
Minu arvates on see väga hea. Kui võrdlen siinse infovahetuse efektiivsust oma eelmiste töökohtadega, kus oli vaja rohkem suhelda inimestega väljaspool maja, siis seal kulus selleks palju rohkem ressurssi. Mõne e-kirja ettevalmistamine, kus oli vaja kirjalikult asju seletada ja jooniseid lisada, võttis aega. Samuti kaasnes nõupidamistele sõitmisega märkimisväärne ajakulu.
“Kuna insenerid ja arhitektid on ettevõtte sees olemas, on omavaheline koostöö ja suhtlemine väga lihtne.”
Aivar Alliksaar
kütte- ja ventilatsioonisüsteemide insener
Mis on inseneritöö puhul sinu arvates kõige huvitavam?
Huvitav on probleemidele ja väljakutsetele lahendusi leiutada ning omandada uusi teadmisi.
Oled selles valdkonnas töötanud juba ligikaudu 20 aastat. Mida uut oled õppinud oma kolleegidelt Bonavas?
Siin olen saanud end arendada mudelprojekteerimise osas ning sellega seoses õppinud kasutama 3D-töövahendina Reviti programmi. Kolleegidelt saab ikka teadmisi, mis endal puuduvad, eriti valdkondade kohta, milles ise spetsialist ei ole. Ega üks inimene ei saagi olla kõiges spetsialist, kuid laiem silmaring ei tee kunagi halba.
Oled suhelnud ka Bonava teiste üksustega välismaal. Kuidas teie töö nende omast erineb?
Peamiselt suhtleme Läti kolleegidega ja käime üksteisel objektidel külas. Igal pool on omad tavad ja ehitusstiilid, mis tulenevad suuresti kohalikust seadusandlusest. Lätis näiteks ehitatakse selliseid tehnosüsteeme, mida meil tehti 15 aastat tagasi. Neil ei ole normid meie omadele veel järele jõudnud ja seetõttu pole ka survet ehitada hooneid nii nagu Eestis.
Teil toimuvad koos Läti kolleegidega ka ühised suvepäevad. Milliseid üritusi Bonava Eesti üksuses veel korraldatakse?
Lisaks suvepäevadele tähistame jaanuaris suurema kogunemisega uue aasta algust. Selle raames toimunud seminar oli väga huvitav, sest andis hea ülevaate ettevõtte hetkeseisust ja plaanidest. Peale nende ürituste toimub palju muudki. Näiteks liigub teatepulk erinevate üksuste vahel nii, et selle saaja peab korraldama ürituse kõikidele Bonava Eesti töötajatele. Lisaks toimuvad tiimisisesed ettevõtmised, mille käigus tehakse väljaspool töökohta midagi põnevat. Tihti eelneb lõbusamale tegevusele ka seminari osa.
Millist väärtust need üritused sinu meelest meeskonnale loovad?
Ühtsustunnet.
Mida see sinu jaoks tähendab?
Arusaamist, et kõik inimesed, kes siin erinevatel aladel töötavad, tegutsevad ühiste eesmärkide nimel.
Väljaspool tööaega tegeled jooksmise ja fotograafiaga. Kas need hobid aitavad pigem välja lülituda või panustavad ka su töö kvaliteeti?
Nii ühte kui teist, pigem ikka aitavad välja lülitada. Puhanuna saab efektiivsemalt tööd teha. Lisaks on mul üheks hobiks veel matkamine, mille tulemusel on Põhja-Eestis enamus RMK matkaradasid juba läbi käidud, Kesk-Eestis on võib-olla mõned veel käimata ja Lõuna-Eesti ootab alles avastamist. Kui võtan matkale kaasa fotoaparaadi, saan hobisid toredalt kombineerida.